Kuidas heast ideest mereettevõtluses äri saab? Šotimaa kogemus Eesti ja Läti osalejate pilgu läbi.

14.–16. septembril 2026 osales Saarte Koostöökogu korraldatud MarTe õppereisil Šotimaale 23 Eesti ja Läti teadlast, ettevõtjat ning arendusorganisatsioonide esindajat. Külastati austri- ja vetikakasvandusi, mereteaduse laboreid, ettevõtteid ning innovatsioonikeskusi.

Ruhnu ettevõtjale Mihkel Urmetile kinnitas Šotimaa kogemus, et vetikate kasvatamisest üksi ei piisa. Saagist peab saama toode, millele leidub ostja.
Lätist pärit sinimajanduse koostöövõrgustiku SUBMARINER Network projektijuht Mārtiņš Lastovskis märkas eelkõige katsetamisvõimalusi ja koostööd, mis aitavad ideid ettevõtluseks arendada.

Suur investeering enne esimest saaki ja kindlat ostjat
„Kõige rohkem jäi mulle meelde, kui ausalt šotlased tunnistasid, et ka neil on vetikakasvatusega kõige raskem alustada – alginvesteering on suur ja pelgalt toorainena ei sünni ärimudelit. Tulu tuleb lisandväärtusest,“ ütles Urmet.
Ka Šotimaal kasvatatakse vetikaid meres veel väikeses mahus. Seaweed Scotlandi juhi Sarah Evansi sõnul valmib kevadine saak korraga ning tuleb kiiresti töödelda või säilitada. Seadmetele, tööjõule, lubadele ning kvaliteedi- ja ohutuskatsetele kulub
raha juba enne esimest müügitulu. Nii tekib nõiaring, kus suurem ostja vajab piisavat tootmismahtu, kasvataja aga kindlat ostjat, enne kui tootmist laiendada. Urmeti sõnul kinnitas nähtu tema Planeet Ruhnu senist suunda pakkuda esimesi
vetikatooteid otse restoranidele ja alustada sel sügisel fermentatsioonikatsetega.
Saagi kasvatamise kõrval tuleb algusest peale mõelda selle töötlemisele, säilitamisele ja ostjale.
Äratundmist pakkus ka Caledonian Oyster Company perefarmi iseteeninduskast. Ostja võtab austrid ja jätab raha karpi. Planeet Ruhnu kasutas samasugust usaldusel põhinevat müügiviisi juba tänavu ning plaanib seda edasi arendada.
Urmetile jäi silma ka Seaweed Scotlandi hea tava koodeks, mis kirjeldab vetikakasvatuse põhimõtteid paljundusmaterjalist esmatöötluseni. Eestis aitaks tema hinnangul samasugune kokkulepe luua alles kujunevale valdkonnale usaldust nii
ostjate, ametiasutuste kui ka kohalike kogukondade silmis.

Ideid peab saama päriselt katsetada
Mārtiņš Lastovskise hinnangul puudub Lätis tugev koostööplatvorm, mis aitaks ettevõtjal leida oma ideele teaduspartneri ja koha katsetamiseks. Šotimaal selline koostöö toimib. „Kõige rohkem jäi mulle silma teadustaristu areng ja koostöö tase valdkonna eri osapoolte vahel,“ ütles ta. Olemasolevad laborid ja seadmed võimaldavad tudengitel, teadlastel ja ettevõtjatel ideid proovida enne oma tootmisüksusse investeerimist.
Lastovskis näeks Lätis samasugust rolli sinimajanduse klastril või keskusel, mis aitaks leida nii uurimispartnerid, laboriseadmed kui ka merekatsealad.
Vetika- ja karbikasvatus pole Lätis veel välja kujunenud. Esimesed kasvandused annaksid aga juba teadmisi kohalike mereolude kohta ja toorainet, millest uusi tooteid arendada. Lastovskise sõnul täidavad Šotimaa alles arenevad kasvandused
juba seda ülesannet.
„Kuigi Läänemerel on oma eripärased keskkonnatingimused, võiks paljusid Šotimaal nähtud lähenemisi ja tehnoloogiaid, eriti mereressursside töötlemist ja uute toodete arendamist, kohandada Läti oludele,“ ütles ta.
 

Aknalaual alanud katsetest kasvas 60 töötajaga ettevõte
Edinburghis tegutsev MiAlgae kasvatab viskitööstuse toitainerikkal vedelal kõrvalsaadusel oomega-3-rikkaid mikrovetikaid sööda koostisosaks. Douglas Martini tudengipõlve pudelikatsetest alguse saanud ettevõte näitas, kuidas ühe tootmise
kõrvalsaadusest saab teise tooraine. Tänaseks on sellest ideest kasvanud 60 töötajaga ettevõte.
Urmet seostas seda kohe Ruhnu võimalustega. „Nemad kasvatavad viskitööstuse jääkidel mikrovetikaid; meil ootavad samasugust pilku kalapuhastuse, vetikakuivatuse ja kohvikuköögi kõrvalvood,“ ütles ta.
MiAlgae külastus näitas, miks on Lastovskise rõhutatud katsetamisvõimalusi vaja.
Mikrovetikad kasvavad vedelikus, millest need tuleb sööda koostisosa valmistamiseks eraldada. Ettevõte oli Heriot-Watti ülikooli FlexBIO katsekeskuses proovinud tsentrifuugiga töödelda ligikaudu 150 liitrit kasvatusvedelikku. Nii sai
eraldusmeetodit suurema kogusega katsetada enne oma tootmisseadmetesse investeerimist.
Urmeti hinnangul sõltuvad Eestis arendusvõimalused liiga palju üksikutest projektidest. Ettevõtja vajab aga tuge ka ühe projekti lõppemise ja järgmise alguse vahel. Lastovskis rõhutab Lätis tugevama koostöö ja pikaajalise arengusuuna
vajadust.

Fotod: Annely Holm

Rohkem infot MARTE projekti kohta leiate siit

Annely Holm
Projektijuht
MTÜ Saarte Koostöökogu