Ühisprojekti eesmärk on toetada Saare maakonna kogukondi võrgustike ja piirkonna arendamiseks, et piirkonnas toimiksid elukeskkonda arendavad kogukondlikud koostöövõrgustikud tuues inimesed ja kogukonnad kokku ühiste arendavate tegevuste kaudu panustades oma kogukonna ja piirkonna edusse. 
Saarte Koostöökogu roll on olla piirkonna kogukondade vedur, kuid tegevuste elluviijateks on peamiselt kogukonnad ise nendelt endilt kogutud sisendi alusel.

Projekti partner: Karala Külaelu Arendamise Selts (reg nr. 80094340)
Projekti elluviimise periood: juuni 2026-jaanuar 2027
Projekti eelarve: 61 077.89€, millest EU kaasrahastus 54 970.10€

Projekti raames viiakse läbi erinevaid sündmuseid ja koolitusi Pöidel, Kärlal, Muhus, Lümandas, Orissaares, Pihtlas, Torgus, Mustjalas, Valjalas ning Ruhnus. Lisaks külastatakse ka maakonna delegatsiooniga külade Maapäeva Ida-Virumaal 14.08-16.08.2026

 

Saare maakonna delegatsioon Maapäeval Ida-Virumaal

Saare maakonna delegatsioon külastas Ida-Virumaal toimuvat Maapäeva 14.08-16.08.2026 Sõit algas reedel, 14. augustil kuna pikk sõit Saaremalt Ida-Virumaale võtab aega terve päeva. Teel sinna tegime oma võrgustiku laiendamiseks ning silmaringi avardamiseks ja uute tutvuste sõlmimiseks ka kohakülastusi.
Esimesena võƫs meid vastu Virtsu kogukond Virtsu mõisatallis. Kuulsime kogemusi kuidas on mõisatalli taastamine eƩe võetud ning kogukonda kaasatud ning milliseid ühistegevusi tehakse, lisaks milline on nende tulevikuvaade.
Teisena suundusime Aasta Külasse Oru kandi külade seltsi Linnamäele, kus eestvedaja Eve meile maja tuuri ja kohalikku piirkonda tutvustas. Kuulsime kuidas on käima lükatud kohalik OTT nende piirkonna murest, et laste arv on suur ning tekkinud on ruumiprobleem. Saime kosutava kõhutäie osaliseks ning kokkuleppe järgmiseks külastuseks.
Edasi liikusime ka 2021 aasta Aasta Külasse- Visklasse Harjumaal ning külastasime ka nende külamaja. Kuulsime nende isemajandamisest, Aasta Küla konkursiga kaasnevast ning nende traditsioonilistest sündmustest. Maja ees said huvilised kuulsate külaliikedega kiikuda.
Edasi läks meie reisiplaan vastavalt Kodukandi poolt korraldatud Maapäeva kavale. 
Maapäeval on traditsiooniks ka vastuvõtva maakonna küla vastuvõtt. Sel korral ootas meid Laagna küla, maarahvaselts Vanatare. Kuulsime nende külamaja taastamise lugu, arutlesime üheskoos LEADER teemal ning saime kosutava külakosti osaliseks. Laagna rahvas juba andis meile lubaduse, et järgmine aasta nad tulevad Saaremaale.

Tagasiteel andsid osalejad tagasisidet: sellised reisid toetavad ka maakonna sisest võrgustumist ning kogemuste vahetamist ning uute tutvuste loomist, lisaks koos minnes on transport odavam kui üksi väikese seltskonnaga. Inimesed said uusi tutvusi, külastada kohti mida varem ei ole külastatud ning leida omale uusi tuttavaid, kuulda teiste piirkondade väljakutseid, isemajandamist ning omaalgatuslike ettevõtmiste kogemusi. 
 
Sündmuse fotogalerii 

Pöide piirkonna tegevused “Kogukond hoiab kokku!”

Aderkasi tantsu- ja lauluseltsi 35. juubel

11. juuli 2026 toimus Tujutare õuel Aderkasi tantsu- ja lauluseltsi 35. juubel, kuhu kogunesid endised ja praegused seltsi liikmed ning külalised. Seltsi esinaine Aili Juhkam andis avakõnes ülevaate seltsi loomisest ja 35 aasta tegemistest. Oma mälestusi ja seoseid seltsiga jagasid ka endised liikmed ning külalised. 
Pidupäeva sisustas mitmekesine kontsertprogramm. Esinesid noored muusikud Pärtel-Jonathan Soop lõõtsal, Mia-Sylvia ja Frida-Johanna Laksid viiulil ja kitarril ning Brenda Miil lauljana. Külalised Laimjalast esitasid vahvaid tantse ning Pärsamalt tulnud sõbrad olid sünnipäevaks ette valmistanud meeleolukaid laule ja pillilugusid.
Selts sai häid soove, lilli ja kingitusi oma koostööpartneritelt ning tänas omalt poolt pikaajalisi liikmeid, toetajaid ja abilisi Aderkasi 35. aastapäeva meenutava tassiga. Pidulistele oli kaetud laud, pakuti suppi, kohvi kõrvale kooki ja kringlit. Peo viimased tunnid möödusid pillimees Aare Tomsoni saatel tantsides. Ilus ilm ja hea seltskond lõid meeleoluka sünnipäevapeo. 

Pöide kogukond lõi „Kooliaia korda“

15. juunil 2026 toimunud ettevõtmise „Kooliaed korda“ käigus sai uue ilme Pöide Kooli esine ajalooline lillepeenar. Sellel peenral oli oluline koht kooli ja kohaliku kogukonna loos. Kunagise koolidirektori Ilmar Kaalu toodud taimedest kujunenud aeda hooldasid aastate jooksul õpilased, õpetajad ja teised kooli töötajad. Loodusõpetuse ja töökasvatuse õpetaja Leili Õuna juhendamisel õppisid õpilased seal taimi tundma ja nende eest hoolitsema.

Aja jooksul muutus peenar aga järjest raskemini hooldatavaks ning lõpuks ei piisanud enam vabatahtlike jõust. Pöide Kogukond MTÜ otsustas võtta aia korrastamise enda kanda. Koostöös maastikukujundaja, Ilmar Kaalu tütre ja pikaajalise hooldaja Leili Õunaga otsustati olemasolev aed ümber kujundada ning väärtuslikud taimed soovijatele jagada.
Talgutel said inimesed taimi välja kaevata, nõu küsida ja ühiselt suppi süüa. Nädala jooksul oli kõigil soovijatel võimalus endale taimi võtta. Seejärel korrastati ligikaudu 150 m² suurune ala, vana pinnas eemaldati ja asemele toodi uus muld. Rajati muru ning vabatahtlike abiga tehti kaks põõsaala, kuhu jäeti mälestuseks alles ka mõned vähem hooldust vajavad püsikud.
Nii sai vana kooliaed uue elu ning samal ajal säilitati killuke Pöide kooli ja kohaliku kogukonna ajaloost.

Pöide kandi külade suvepäev

Pöide valla arengukoda MTÜ toel toimus Veere külaplatsil, 27. juulil Pöide kandi külade suvepäev, mille korraldamisel lõid seekord kaasa Veere ja Uuemõisa küla. Päeval osalesid ümberkaudsete külade elanikud ja suvitajad ning külalisi saabus ka kaugemalt.

Päev algas ajalootunniga, kus tutvustati külade kujunemist ja tänapäevaelu. Lastealal tegeles mudilastega Liina Luik ning Klaasikojas sai igaüks valmistada endale klaasist ehte. Muusikalist meeleolu lõi Leo Suurtee ja päeva juhtis Kaisa Walk. Tublid naised olid valmistanud maitsva supi ja koogid ning mõnusas seltskonnas jätkus juttu kauemaks.

Sellised ühised ettevõtmised on külades olulised, sest need aitavad hoida kogukonnatunnet, tugevdada omavahelisi suhteid ja luua võimalusi koos tegutsemiseks.

Pärimustoidud ja kokkamise õpitoad

Projekti eesmärk oli tugevdada Pöide piirkonna kogukonna aktiivsust ja seltside koostööd ning pakkuda kogukonnaliikmetele praktilisi oskusi arendavaid tegevusi. Kõrkvere seltsimajas toimunud kokkamise koolitustel pöörati tähelepanu nii igapäevastele toiduvalmistamise oskustele kui ka kohaliku pärimustoidu väärtustamisele ja Saaremaa toidukultuuri hoidmisele.

27. juunil tutvuti kuumaõhufritüüri ehk kufi võimalustega. Ühiselt valmistati seemneleiba, paneeritud kanafileed ja magustoitu. Paljudele osalejatele oli üllatav, kui palju erinevaid toite saab kuumaõhufritüüriga valmistada.

22. augustil toimunud pitsa valmistamise õpitoas õpiti valmistama pitsatainast ja kastet ning valmistati ja maitsti ühiselt pitsasid. Osavõtt oli oodatust suurem, kuid kõik said kaasa lüüa ning osalejad jäid koolitusega väga rahule.

29. augustil toimunud pannileiva valmistamise töötoas tutvuti saarlaste pärimustoidu erinevate valmistamisviisidega. Valmistati salatit, kahte erinevat pannileiba ja magustoitu. 
Osalejad soovisid, et sarnaseid pärimustoidu koolitusi korraldataks ka edaspidi.

Koostöö Saare Hoidis MTÜ-ga jätkub kindlasti ka tulevikus.
 

Lümanda piirkonna päev 2026!

29. augustil 2026 toimus esmakordselt Lümanda piirkonna päev, mille eesmärk oli tugevdada piirkonna kogukondade omavahelist sidusust, tuua kokku erinevad külad, põlvkonnad ja sihtrühmad ning väärtustada kohalikku identiteeti. Sündmuse tegevused toimusid seitsmes piirkonna külas ja tegevuskohas – Viidumäel, Leedris, Lümandas, Koovil, Varpes, Taritus ja Karalas – ning päeva jooksul osales erinevates tegevustes kokku 257 inimest. 
Seega saavutati nii kavandatud piirkondlik ulatus kui ka osalejate arvu eesmärk.
Lümanda piirkonna päev oli üles ehitatud kogu päeva hõlmava ja eri paigus toimuva sündmusena. Mitmekesine programm ühendas looduse, koduloo, liikumise, laste- ja peretegevused, kohaliku toidu ja käsitöö ning kultuuri- ja merepärandi. Päev algas Viidumäel päikesetõusu vaatlemise ja loodusretkega pärandirajal.

Leedris toimus kodulooline matk, mille käigus tutvuti piirkonna iidsete kalmete asukohaga ning kohaliku ajaloo ja pärandiga, samuti tutvustati kohalikku käsitööd ja kadakasiirupit.

Lümanda külas toimus lastele üheksa erineva tegevuspunktiga seikluspäev, kus ühendati liikumine, teadmised ja meeskonnatöö. Tegevustesse panustasid kohalikud elanikud, Kodutütred, päästjad ja teised korraldajad. Lisaks toimus grillikoolitus ja -võistlus. Tegevuste ettevalmistamine ja läbiviimine kaasas palju kohalikke inimesi ning korraldajate hinnangul tugevdas ühine tegutsemine külarahva ühtehoidmise tunnet ja andis hoogu järgmiste ühiste ettevõtmiste kavandamiseks.

Koovi külas toimusid ekskursioonid Tigutoidu aedades ja August Mälgu sünnikodu juures ning kohaliku toorainega eriliste võileibade valmistamine. Lisaks uute teadmiste ja kohalike tegemiste tutvustamisele kujunes oluliseks inimeste omavaheline kohtumine ja suhtlemine. Osalejate hulgas oli inimesi, kes polnud Koovi külas käinud aastaid, mistõttu pakkus sündmus võimaluse taas kohtuda, meenutada vanu aegu ning tutvuda küla tänaste tegemistega.

Varpe külas tutvustati VERVE treeningut, mis ühendab jooga, pilatese ja tantsu elemente. Vaatamata vihmasele ilmale toimus treening õues ning osalejate tagasiside oli väga positiivne. Tegevusel on ka jätkumõju, sest VERVE treeningud hakkavad edaspidi toimuma iganädalaselt Lümanda rahvamajas.

Õhtune programm jätkus Taritus ja Karalas. Taritu laulukaare all toimus muinastulede kontsert, kus esinesid Merit ja Märten Männiste. Karalas tähistati Roopa mälestusristi 30. aastapäeva. Programmi kuulusid mälestushetk, loengud, muusika- ja tantsuprogramm ning muinastulede süütamine. Roopa randa paigaldati ka piirkonna mereajalugu, mälestusristi ja mõõkkala randumist tutvustav infotahvel. Keeruliste ilmastikuolude tõttu viidi osa programmist Karala külamajja.

Projekti üheks olulisemaks tulemuseks oli külade, organisatsioonide ja kogukonna eestvedajate koostöö tugevnemine. Iga osalev küla kujundas oma tegevused lähtudes kohalikust eripärast, inimestest ja olemasolevatest võimalustest, kuid erinevates paikades toimunud ettevõtmised moodustasid ühise Lümanda piirkonna päeva. Projekti elluviimisse panustasid külaseltsid, mittetulundusühingud, kohalikud eestvedajad, vabatahtlikud, juhendajad ja esinejad. Koostöö ei väljendunud seega ainult sündmuse toimumises, vaid ka selle ühises ettevalmistamises, vastutuse jagamises ja tegevuste läbiviimises.
Sündmus pakkus osalemisvõimalusi erinevatele põlvkondadele – lastele, noortele, peredele, täiskasvanutele ja seenioritele. Päeva tegevused aitasid väärtustada Lümanda piirkonna loodus-, kultuuri- ja ajaloopärandit, tutvustada kohalikke oskusi, inimesi ja algatusi ning luua uusi võimalusi kohtumiseks ja suhtlemiseks. Külade tagasisides toodi korduvalt esile just inimeste kokku saamist, ühist tegutsemist ja ühtehoidmise tunnet, mis olid ka projekti kavandamisel seatud olulisteks eesmärkideks.
Esimese Lümanda piirkonna päeva korraldamine andis küladele praktilise kogemuse kogu piirkonda hõlmava ühise sündmuse korraldamiseks ning näitas, et sellisel koostöömudelil on potentsiaali jätkuda.
 

Muhu saare kogukonna loovuse ja koostöö sari

Projekti raames toimus Muhus suve jooksul kavandatud kuuest töötoast koosnev loovuse ja koostöö sari ning Muhu külavanemate ja aktiivsete kogukonnaliikmete kahepäevane õppereis Pärnu- ja Läänemaale.

Loov Ruudu kuues töötoas osales kokku 92 inimest, mis ületas kavandatud 90 osaleja eesmärgi. Töötoad võeti väga hästi vastu ning mitmed neist täitusid kiiresti. Osalejate tagasiside oli väga positiivne: kõik tagasisideküsitlusele vastanud hindasid oma rahulolu töötubadega maksimaalse hindega 5/5 ning kõik vastajad soovitaksid Loov Ruudu töötuba sõbrale või tuttavale. Samuti väljendasid kõik vastajad huvi Loov Ruudu sündmustel ka edaspidi osaleda – 87,5% vastas „jah, kindlasti“ ning 12,5% „tõenäoliselt küll“.

Töötubade oluliseks mõjuks oli kogukondlike sidemete loomine ja tugevdamine. Ühised tegevused tõid kokku erineva tausta ja Muhuga erinevalt seotud inimesi ning pakkusid loomuliku võimaluse tutvumiseks, suhtlemiseks, kogemuste jagamiseks ja uute kontaktide tekkimiseks. Mitmed inimesed osalesid sarja jooksul rohkem kui ühes töötoas ning kohtusid seal korduvalt.

Osalejate tagasisidest tuli selgelt esile ka vajadus selliste kohtumis- ja eneseteostusvõimaluste järele just Muhus. Väärtustati võimalust tulla kokku, õppida midagi uut ja veeta aega teiste inimestega toetavas ning loomingulises keskkonnas. Tagasisides toodi esile mõnusat ja hinnanguvaba õhkkonda, sisukat juhendamist, häid juhendajaid ja koolitajaid ning head seltskonda. Eraldi väljendati rõõmu selle üle, et ka Muhus on võimalik osaleda sellistes grupis koos olemist, õppimist ning enda ja teiste kogemist võimaldavates tegevustes.

Projekti teine oluline osa oli kahepäevane õppereis, millel osales 19 Muhu külavanemat ja aktiivset kogukonnaliiget. Õppereisil tutvuti Pärnu- ja Läänemaa kogukondlike algatuste, külaseltside tegevuse, maaettevõtluse, kohaliku toidu tootmise ja turundamise ning piirkondlike arendusvõimalustega. Külastused pakkusid praktilisi näiteid sellest, kuidas tugev eestvedamine, kogukonna koostöö ja kohalike ressursside nutikas kasutamine aitavad maaelu elujõulisena hoida.

Õppereisi väärtuseks oli lisaks uutele teadmistele ka kogemuste vahetamine ja kontaktide loomine. Osalejad said omavahel arutada oma külade võimalusi ja väljakutseid ning kohtuda teiste piirkondade kogukondade eestvedajatega. Reisilt saadi uusi kontakte, kogemusi ja ideid, mida on võimalik rakendada Muhu külade edasistes arengutegevustes.

Projekti kaks tegevussuunda täiendasid seega teineteist: Loov Ruudu töötoad lõid uusi võimalusi kogukonnaliikmete kohtumiseks, ühiseks õppimiseks ja loomiseks, õppereis aga tugevdas aktiivsete kogukonnaliikmete teadmisi, koostööd ja võrgustikku ning tõi Muhusse uusi ideid teiste piirkondade kogemustest.

Projekti tulemusena ei toimunud üksnes kavandatud tegevused, vaid loodi ka eeldused nende mõju jätkumiseks. Töötubade tagasiside näitas selget soovi Loov Ruudu tegevuste jätkumise järele ning õppereisilt saadud teadmisi ja kontakte saab kasutada Muhu külade edasises arendamises. Kokkuvõttes aitas projekt tugevdada kogukondlikke sidemeid, suurendada inimeste omavahelist koostööd ja aktiivsust ning luua uusi võimalusi Muhus koos tegutsemiseks.

Loe ka muhulaste enda koostatud õppereisi tagasisidet ja pikemat kokkuvõtet