Kärla eakad ning erivajadustega inimesed õppisid orienteerumist

Saarte Koostöökogu juhatus kinnitas oma koosolekul taaskord kaks edukalt elluviidud ja eesmärgi täitnud Sotsiaalmeetme projekti aruannet.

MTÜ Kärla Kandi Selts korraldas oma eakatele ajavahemikul 27. mai-05. september kolm õppe- ja huvireisi. Kokku võttis huvireisidest osa 90 inimest.

Projekti eesmärgiks oli toetada ja innustada Kärla piirkonna eakaid jätkama aktiivset ja sotsiaalselt kaasatud eluviisi, edendades nende vaimset ja füüsilist heaolu. Projekti kaudu pakuti eakatele võimalusi meenutada varasemaid teadmisi, omandada uusi kogemusi ja elamusi ning osaleda aktiivses liikumises. Oluline osa projektist oli 2025. aasta Eesti Raamatu Aasta tähistamine, millega pööratakse tähelepanu eesti kirjakeele ja raamatu 500-aastasele arenguloole. Peaeesmärgiks oli tutvustada Kärlal elanud ja töötanud Peeter Südda – köstri, kooliõpetaja, koorijuhi ja literaadi – elulugu ning tema kogutud ja kirjutatud Saaremaa vägimehe Suure Tõllu muistendeid.

Projekti eest vedanud Riine kirjutas nii:
"Keskseks tegevuseks oli kolm hariduslikku ja kultuurilist õppe- ning huvireisi Loode-, Lääne- ja Ida - Saaremaale, mille raames külastati Saaremaa ajalooliselt ja kultuuriliselt olulisi paiku.
Loode - Saaremaa reis toimus 27. mail. Külastati Abaja sadamat, Kihelkonna kirikut  ja kellatorni (kohtumine kirikuõpetaja Rene Reinsooga), Kuusnõmme poolsaarel Ameerika metsa, Aadu Hindi lapsepõlvekodu Kopli talu Kuusnõmme külas, Mõisaküla lubjaahjusid, Atla sadamat (kohtumine Tiia ja Toivo Naageliga), Karala külas Lambakogu (giidiks peremees Mart Maastik) ja Kärlale tagasi Viidumäe (Suure Tõllu meelis puhkepaik) kaudu. Õppereisi kaudu said eakad seltsinglased teada, et kõik külastatud kaunid paigad on seotud Suure Tõllu tegemistega muistendite kaudu. Giidiks oli Urve Vakker.
Lääne - Saaremaa õppereis toimus 05. juunil. Reis algas Mõnnuste külast, kus erinevate mõõtmiste ja arvutuste tulemusel asub üks paljudest Euroopa keskpunktidest. Hirmuste mäel Hirmuste külas Jaagu talu metsas on Suure Tõllu haud tee ääres. Edasi Mätasselja külla, kus on Peeter Südda kunagine elumaja koht. Järgmine sihtkoht oli Odalätsi allikad, muistendite järgi on need Saaremaa ühed veerikkamad allikad tekkinud Suure Tõllu ja Vanapagana omavahelise heitluse käigus. Pidula kaudu Suure Tõllu ehk Pireti kerisekivi juurde Pidula-Üru teeristis, sest korjaski Piret kogu Saaremaalt sobilikke kerisekive ja kandis need põlles Audlasse kokku. Ehitis pidi olema mehe mõõtudele vastav ja kerisekividki siis selleväärilised. Mustjala, Kihelkonna ja Kaarma kirik annavad rahva arvamise järele noore Tõllu osavusest tunnistust, kuna Kärla ja Mustjala kirik vana Tõllu tööd. Peatuspaik Sauvere külas, kus on Kärla jõe algus Tammi mäel. Jalgu puhati Heli Läätse mälestuseks valmistatud pingil. Karujärve tekkelugu, Vanapagana ja Suure Tõllu võitlus järve pärast.
Tagasi Kärlal. Kui Suur Tõll ehitanud Kärla ja Tõllu poeg Kaarma kirikut, siis pruukinud nad töö juures ühte vasarat, mida nad tarviduse korral teine teisele viskasid. Kärla surnuaias pandi küünlad ja lilled Peeter Südda hauale. Giidid olid seltsingu liikmed Esta Lango ja Ülle Maimann. See õppereis võimaldas 30 elukogenud osalejal süvendada oma teadmisi kohalikust ajaloost ja kultuurist, kogeda kogukondlikku kuuluvustunnet ning nautida liikumist looduskeskkonnas.
Ida - Saaremaa reis toimus 05. septembril.  Reis keskendus Saaremaa ajaloolistele ning kultuuri- ja looduskaunitele  paikadele, mis on paljuski seotud Suure Tõllu legendidega. Maasi Ordulinnuski on legendi järgi Suure Tõllu võitlusega seotud. Vaenlased olid selle aja kavalalt ära kasutanud, mis Suur Tõll koos perega Hiiumaal vennal külas oli, ning vaikselt hakanud Saaremaal kanda kinnitama.  Saaremaa Zoos võttis seltsinglasi vastu perenaine Mirge Arge. Edasi sõideti Orissaarde, kus oli  bussiringreis Katrin Vaheriga tutvumaks aleviku ajaloo ja tänapäevaga. Järgnes kohtumine Kärla Käbide sõprusseltsingu Orissaare HÕBE juhtidega. Orissaare laululaval etendus 1958. aastal nukuteatri vabaõhulavastus «Suur Tõll». Lavastus jutustas Saaremaa eepilisest muinaskangelasest Suurest Tõllust, kelle võitlus Vanasarviku vastu on võitlus Saaremaa vabaduse eest. Tornimäel käisime  keeleteadlase ja  ajakirjandusprofessori Juhan Peegli 105. sünniaastapäeval avatud pronksist skulptuuri juures.  Suur Tõll ehitanud Pöide kirikut ja ta abiline Muhu kirikut. Kui näiteks vasar Tõllu abilise käes olnud ja Tõllul endal seda tarvis läinud, hõiganud ta Muhusse.
Mihkel Ranna dendraarium on Saaremaal Neemi külas asuv dendraarium, millele pani 1925. aastal aluse küla sepp Mihkel Rand. Saareküla Blesta kivi on Saaremaal Allikalahe külas asuv kunstiteos, mis on pühendatud väljamõeldud Põhjamaa jumalannale Blestale. Kivi juures kohtuti filmi “Oliüks Henno” mõtte algataja Eha Ennemuistiga, kes seltsingus sügisel külas käis. Audla mägi, kus muistendi järgi olevat Suure Tõllu saun asunud, seal praegu veel üks talu seisab, mis Tõllu nime kannab. Laimjalas asub Debora Vaarandi monument, mis valmis luuletaja 100. sünniaastapäevaks. Käidi Kõiguste külas Pireti kerisekivi juures. Reisijuhid olid seltsingu liikmed Anne Pildre ja Ülle Maimann, kes tutvustas Juhan Peegli ja Debora Vaarandi elu ja loomingut.

Projekti tulemusena suurenes piirkonna eakate sotsiaalne kaasatus, vaimne ja füüsiline aktiivsus ning kultuuriline teadlikkus, aidates neil säilitada elujõulisust ja eneseteostuse võimalusi. Koos tegutsemine, suhtlemine ja uute teadmiste saamine kultuuri, ajaloo ja looduse vallas on märkimisväärne. Ühine reis liidab inimesi, mõjutab üksi elavate eakate  tervist, elurõõmu ja innustab jätkuvalt koos tegutsema ja uusi teadmisi omandama."

Rohkem pilte leiad Kärla Käbide ametlikust sotsiaalmeedia kanalist 

Mittetulundusühing Rõõmupall korraldas eakatele ja erivajadustega inimestele 3 liikumisüritust läbi lõbusa miniorienteerumise. 
Projekti raames korraldati kolm miniorienteerumist: 28. juunil Sirge Kodu õuel, 20. juuli ja 23. augustil Kudjapel Kessu joogamaja õuel. Kokku osales miniorienteerumisel 52 eakat ja erivajdustega inimest.
Projekti eesmärgiks oli: erivajadusega inimeste aktiivsuse, vaimse ja füüsilise tervise parendamine. Erivajadustega inimeste liikumisvajaduse suurendamise läbi meeldiva, lõbusa tegevuse. Suurenenud on erivajadusega inimeste aktiivsus ja teadlikkus vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel. Parananenud on liikumishuvi ja uue põneva liikumis võimalusega tutvumine.  

Projekti juht kirjutas nii:
"Projekti tegevusteks korraldasime 3 liikumisüritust läbi lõbusa miniorienteerumise. Esimene toimus Sirge kodu rohealal, kaks järgnevat Kessu Joogamaja rohealal. Projekti eesmärk sai täidetud, milleks oli suurendada erivajadusega inimeste aktiivsust, koostöö oskust, vaimse ja füüsilise tervise parendamist.
18.07 oli projektis osalejaid veidi vähem, kuna ilm oli väga kuum ja inimesed ei soovinud majast välja tulla. Oli arusaadav ja mõistsin olukorda. Kuid need, kes tulid olid rõõmsad ja pidasid ilusti vastu. Vesi ja varjus olemise võimalus oli olemas ja kõik läks suurepäraselt.
Projekti tulemusena tundsid erivajadusega ja vanemaealised 55+ inimesed end reipamalt, teadlikumalt, liikumishuvi värskes õhus suurenes. Inimesed olid tegevusse kaasatud, positiivsed, õhinas ja mängulised tehes midagi täiesti uut. Märkasin rõõmu, lõbu, elevust ja tänulikkust iga osaleja poolt."

Rohkem pilte leiad MTÜ Rõõmupall sotsiaalmeedia lehelt