Vihmavarjuprojekti elluviimine - RuhnuRahu festival, 21.-23. august 2020
21. august 2020
Kuue toimumisaasta jooksul on RuhnuRahu proovinud taaselustada 1944 aasta lahkumistega sisuliselt hävinud ruhnurootsi kultuuri.
Tegu oli ilmselt esimese festivaliga Eestis pärast eriolukorda, mis toimus planeeritus mahus ja ilma piiranguteta. Publiku tagasisidest tuli hästi välja, et seda oli pikalt oodatud. Liinilaevadega jõudis saarele pisut üle 100 külalise ja esineja, oma alustega lisandus paarsada külalist, lisaks festivali ajal juba saarel olijad: kohalikud elanikud ja suveruhnlased.
Kokku sai kolme päeva jooksul festivalist osa ligikaudu 400 inimest.
Progammis olid järgmised esinejad:
Muusika:
- Mari Jürjens
- OOPUS
- TITOKS
- Kaisa Ling Thing
- Moro
Filmid:
"Südamering", rezhisöör Margit Lillak
"Fred Jüssi. Olemise ilu", rezhissöör Jaan Tootsen
Lisaks toimus festivali raames Ruhnu RahuTuur jalgratastel, Ruhnu küla laat kahe jututoa (Joosep Matjus, Kaisa Ling) ja elava muusikaga, muuseumi, kirikute ja tuletorni külastused jm.
Sel aastal oli festivali üheks olulisemaks sündmuseks professionaalsete pärimusmuusikute Karoliina Kreintaali, Sänni Noormetsa ja Lee Tauli Ruhnu rahvamajas salvestatud CD-plaadi esitluskontsert, mis koondab valikut 100 aasta Ruhnu muusikapaladest. Kontserdi ajaks seati korda Ruhnu saare suur kuur, kuhu ehitati selleks puhuks välilava ning seati üles ühekordne kohvik „Elias“, mis sai nime tuntuima Ruhnu muusiku Elias Schönbergi järgi. Kontserdi vahepaladena jutustas Kairi Leivo (Ruhnu iga-aastase viiulilaagri abiline ja ansambli „Naised köögis“ liige) pärimslugusid Ruhnu saarest, selle ajaloost ja inimestest.
Lisaks toimusid kahel päeval giidiga ringkäigud Ruhnu muuseumis ja kirikutes ning muuseumi käsitöökojas tutvustati Ruhnu traditsioonilist käsitööd ja rahvariideid.
Tänavuseks festivaliks tekkis sporaadilise rohujuurealgatusena neli popup kohvikut, mis aitasid muuta Ruhnu mõistes väga suure rahvahulga teenindamist oluliselt sujuvamaks. Festivali korraldamisse panustas varasemast rohkem ruhnlasi, mis näitab, et festival on muutunud saarel ühiselt omaks võetud aasta kultuurisündmuseks ja on hakanud elama oma, kogukonda liitvat elu.
Kuna festivali külastajate arv on laevaliikluse tõttu äärmiselt piiratud, siis me ei otsi aktiivselt täiendavaid turundus- või meediaväljundeid, kuna festivalipassid ostetakse ära paari päevaga.
