Saaremaa ja Muhumaa kogukondade sädeinimesed käisid Võrumaal Maapäeval

Foto: Aare Hindremäe

17.-18. augustil toimus 15. korda Maapäev. 

Viimane maakond kus Maapäeva pole veel peetud oligi Võrumaa ja sellega on

ring peale tehtud tervele Eestile.

Esimene Maapäev peeti 1996 aastal Ida-Virumaal. Maapäev on Eesti külade parlament.  

14 sädeinimest asusid Saaremaalt teele juba reedel, kuna meie reis Võrumaale oli üsna pikk, aga samal teel külastasime 
teele jäävaid kogukonna kohti ja sõlmisime uusi tutvusi. 
Esimeseks külastuskohaks oli Tõstamaa Käsitöökeskus. Koht kus leiab ainult head kohalikku käsitööd ning kus pakutaksehuviharidust ka noorematele käsitöö alal. Keskus peab plaani toidukultuuri elavdamiseks kogukonnaköögi rajamist Leader meetmest. Vaatasime ka kohalike andekate käsitöömeistrite ilusat näitust „Uus ja uhkem“ ning soetasime kinke koju kaasa. Meile meeldis ja soovitame kindlasti külastada! 

Teine koht kus peatusime ja keha kinnitasime oli Lindi Vana Koolimaja ja Vana Kooli Kohvik Lindil. Meid võttis vastu maja 
rõõmsameelne perenaine Anneli kes jutustas koolimaja lugu ning kuidas vanas koolimajas pidada kohvikut mis meelitab kohale külastajaid nii ligemalt kui kaugemalt ning on saanud endale White Guide Nordic märkamise! 

Kolmas peatuskoht Valma Infopunkt Viljandimaal.  

Meid ootas ees Anne Schvede kes oli Maalehe kogukonna hinge kandidaat 2024 ning Valma oli Viljandimaa Aasta Küla 
ning Eesti Külaliikumine Kodukant pärjas Valma küla Eesti Külalislahkeimaks külaks 2023. Maja mis on kogukonna poolt 
hoitud ning tegutsemist täis ning kus korraldatakse erinevaid kogukonnasündmuseid.  

Edasi viis meid reis Võrumaale Värska Sanatooriumisse kus ootas meid järgmine päev Maapäev. 

Laupäeva hommikul Maapäeva avatseremooniaks oodati meid Võru Kandle Aeda kus meie saabumisel võeti meid vastu 
Saaremaa Valsiga.  

„Eesti – meie linnad ja külad – on hoitud seni, kuni tunneme vastustust ja uhkust oma kodukandi üle. Tunneme tõelist kodanikutunnet. Mul on hea meel, et meie külaliikumisel on süda õige koha peal ning teil on olemas tahe kujundada kohalikku, ja muidugi mitte ainult kohalikku elu. Kõige mõjuvamalt kõlabki meie külade hääl – teie kõigi hääl –just ühiselt ning eriti koos omavalitsustega.“ Just nii alustas president Alar Karis Maapäeva kõnet. ​

​

Edasi viis päev meid erinevatesse küladesse kus toimusid arutelud mille teemad tõstatasid kohalikud külad, ent teemad 
kindlasti puudutavad kõiki külasid üle Eesti. Näiteks kogukond, riik ja omavalitsus kui partnerid, kaasamine 2.0-noored, vallakeskusest külakogukonnaks, seenioritöö kogukonnas jne.​

Pikemaid arutelude kokkuvõtteid saad ise uudistada loometalgud.ee lehelt. 

Peale tösist mõttetööd ootas meid ees Värskas simman koos Nedsaja Küla Bändiga. 
Pühapäeval, viimasel päeval, esitleti meile loometalgute tulemusi ning pidasime aru Maapäeva tuleviku üle. 
Kohalolnud leidsid, et Maapäev on vajalik, sest see on koht kus saab erinevaid mõtteid vahetada, 
teiste entusiastidega tutvuda, erinevaid külasid näha ja nende tegemiste ja kultuuriga tutvuda. ​

Teel koju jagasime üksteisega kogetu üle nii seda mis toimus külades aruteluringides kui üldse mis mulje Maapäev jättis. Märkasime, et Maapäeval oleks võinud kohal olla otsustajaid kantslereid, nõunikke, poliitikuid kes reaalselt otsuseid teevad ja sõnumeid edasi viivad ning seaduseks vormivad ja 
suhtlevad inimestega ning arutlevad inimestega rohujuure tasandil. ​

Eks aeg näitab kas kohtume ka 16. Maapäeval aastal 2026.​