Mis see kogukond siis on?
8. detsember 2020
Terminit «kogukond» kasutatakse sageli, kuid selle tähendust mõtestatakse harva.
Tänases Postimehes selgitab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö lektor Dagmar Narusson kogukonna ja selle arenguga seotud mõisteid.
Ta toob välja, et kogukonna liike on erinevaid. Traditsiooniliselt on kogukondadeks peetud asukohapõhiseid kogukondi nagu küla ja linnaosa. Praegu eristatakse huvi-, kultuuri- ja identiteedipõhiseid, ankurinstitutsioonide juurde moodustunud, samades oludes inimeste vastastikust toetust pakkuvaid ja õpikogukondi. Samades oludes inimeste kogukonnad seovad neid, kes on ajutiselt, enamasti planeerimatult, sattunud keerulisse olukorda ning otsivad teineteiselt tuge ja infot.
Erinevate kogukondade olemasolul on ühiskonnas suur väärtus. Samas on oluline, et kogukonnad oleksid avatud ja suudaksid teha üksteisega koostööd. Elujõulisemad on ka need kogukonnad, mida ei hoia üleval üks inimene, vaid kus eestvedajaid on enam.