Maapiirkonnas elavate inimeste hinnangul on LEADER-meede kõige olulisem meede

Eesti Maaülikooli uuringus: „Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana“ selgub, et vastajatest kõige suurem hulk peab LEADER-meedet kõige olulisemaks teiste toetusmeetmete ja -programmidega võrreldes.

Eesti Maaülikool on Maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 püsihindaja. 15.12.2016 toimus Maaeluministeeriumis infopäev, kus Eesti Maaülikool tutvustas mitmed läbi viidud uuringuid. Teiste uuringutulemuste seas oli tutvustamisel uuring:  „Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana“ tulemused. Uuringus selgus, et kõige suurem vastajate hulk peab maaelu toetusmeetmete ja -programmide seas kõige oliulisemaks MAK 2014–2020 LEADER-meedet.

LEADER-meetmele järgnesid Hajaasustuse programm, MAK 2014–2020 noore põllumajandustootja toetus, MAK 2014–2020 mitmekesistamise meede ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) alustava ettevõtte toetus. Veel pidas u 90% vastanutest oluliseks haridusstipendiume kohalike omavalitsuste tasandil, MAK 2014–2020 põllumajanduse ja toitutootmise ning töötlemise investeeringutoetusi, tasuta ettevõtlusnõustamist ja SA KredEx tegevusi.

Eesti Maaülikool toob oma uuringus välja, et Maaelu arengukava meetmete hulgast võib märkida kolme olulisemat meedet, mis on otseselt seotud maapiirkonnas ettevõtlustegevuse, kohaliku kogukonna ja elukeskkonna arendamisega. Neist kolmest aga on tegevuste mõttes LEADER-meede kõige laiahaardelisem ja toetussummade poolest kõige ulatuslikum ja mille üldiseks eesmärgiks on ka tegevuspiirkondade tasakaalustatud arendamine.

Uuringutulemustes tuuakse esile ka LEADER-põhimõtete olulisus ja sobivus maapiirkondade arendamisel. Leiti ka, et toetused peaks olema suunatud piirkonniti ja uuringus tuuakse ka välja, et noortele suunatud riigipoolsed toetused võiksid jõuda noorteni LEADER tegevusgruppide kaudu. Leiti, et LEADER aluspõhimõte on hea, kuna piirkonnad ja kogukonnad on erinevad. 

Käesoleva Eesti Maaülikooli poolt esitletud uuringu ja ka varasemate uuringute tulemustest on selgunud, et tänase maapiirkonna tööturusituatsiooni alusel ei saa eeldada, et maale elama asuvad noored leiaksid kiirelt ja lihtsalt kohalikul tasandil tööd. Eelkõige tuleb lähtuda printsiibist, et noored alustavad maal ettevõtlusega, seega tuleb kombineerida elukeskkonda ja ettevõtluse alustamist puudutavad toetusskeemid. Eesti Maaülikool märgib uuringus, et juhul kui otsustatakse uue kompleksse noortele suunatud toetusskeemi kasuks, siis on soovitatav esimese prioriteedina anda toetust ettevõtlushuvi alusel.

Siin on võimalus tutvuda uuringu "Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana" aruandega ja uuringu kokkuvõttva ettekandega.