Kokkuvõte idee-ja kogemusreisist Põltsamaa valda

2. juuli 2019

26.-27. juunil käisid meie külade aktiivsed inimesed tutvumas Põltsamaa valla külaliikumise tegevustega ning projektidega, mida on erinevate fondide toel külaliikumise edendamiseks ellu viidud! Idee ja kogemusreis oli esimene sellelaadne meie valdade, Kodukandi, SAKi ja SKK ühisprojekti "Hoo andmine kogukondade koostöövõrgustikele!" raames.

Põltsamaa vald praegusel kujul tekkis haldusreformi käigus ühinenud Puurmani, Pajusi, Põltsamaa valdade ja Põltsamaa linna territooriumile.
Reisi üks eesmärke oligi tutvuda omavalitsuste ühinemise mõjuga külaliikumisele, samuti külaseltside võimalusi oma tulu teenimiseks, kogukonnateenuste arendamiseks ning koostööks.

Seekordse reisi päevakava panid kokku Karala KAS ja Sakla Külaarengu selts. Külastasime Kamari Haridusseltsi, kus seltsi tegevusi tutvustas Vaike Niklus, omavalitsuse ja valla koostööst ning Põltsamaa valla toetustest külaseltsidele rääkis kultuuritöö spetsialist Ülle Ottokar. Kamari oli Aasta Küla 2005. aastal, kuid tegeutsenud on juba oluliselt varem ning hetkel on seltsis umbes 80 liiget. Selts korraldab suviti lastele TPL-i, aktiivne on Kodutütarde ja Noorkotkaste tegevus. Seltsis on palgal üks inimene, kellele maksab töötasu selts omavalitsuselt laekuva tegevustoetuse eelarvest. Omavalitsus ootab MTÜ-delt tegevustoetuseks eelarvete esitamist eelolevaks aastaks üks kord aastas, oktoobriks. Toetuse saajatega sõlmitakse lepingud ning väljamakseid tehakse 1 kord kvartalis. Lisaks on MTÜ-del võimalik vallalt taotleda ka projektide omaosaluste katmist ning toetust ürituste korraldamiseks. Neid taotluseid oodatakse siis kõik oktoobriks. Erakorraliselt aasta jooksul on samuti võimalik erinevate üritsute võib tegevuste jaoks raha taotleda. Põltsamaa valla külamajad on kõik omavalitsuse omad, seltsidele kasutada antud pikaajaliste rendilepingutega. Külaselts teenib ise tulu õllemööbli ja telkide rentimisega, majas ürituste korraldamisega jms.

Õhtupoolikul külastasime Pajusi külaseltsi. Pajusi on vana mõisasüda, kus mõisa hooned on renoveeritud erinevate tegevuste tarbeks. Saime tutvuda külaseltsi käsutuses oleva majaga, samuti läheduses, vanas mõisa peahoones asuva Pajusi rahvamajaga. Pajusi külaseltsis on väga hea näide seltsi ja piirkonnas tegutseva ettevõtja koostööst. Ettevõtja on igakülgselt seltsi tegevust toetanud. Koostöös tehakse vahvaid üritusi. Pajusi on aga seltsi eestvedaja, Aili Soolepa sõnul vananev küla - külas on 50 suitsu, kuid koolis käib külast praegu vaid üks laps. Muljetavaldav on külas tegutseva ettevõtja Lembit Paali tegevus - OÜ Paalakalda on renoveerinud mitmed mõisa südames ja ka veidi eemal olevad hooned ning võtnud need kogukonna hüvanguks kasutusse, näiteks mõisa viljaait-kuivatisse on renoveeritud kontserdisaal, renoveerimisel on tõllakuur meelelahtushooneks, sepikoda, Lustivere meiereisse on rajatud muuseum jpm.

Sisuka põeva lõpetasime Tapiku külas, kus tegutseb Tapiku külade selts. Külaseltsi toel on mõisapargis taastatud Vabadussõjas langenuile Tapiku Võidualtar, meenutamaks Aidu lahingut. Tapiku külade seltsi kuulu ümbruskonna 8 küla. Tegutsesid pikalt seltsinguna, külade seltsi ametlik sünnipäev on 29. märtsil 2018. Külad tähistavad koos erinevaid tähtpäevi, korrastatakse külapaltsi, kuhu viimati rajati üheskoos ka uhke külakiik.

Järgmisel hommikul tegime vihamst ilma trotsides ringkäigu Sõpruse pargis, kuhu on istutanud puid mitmed nimekad Eesti - ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid kauneid graniitskulptuure - sealhulgas Kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptiuur "Tee Olümposele".

Puurmani mõis ja selles 1923. aastast tegutsev mõisakool on sealset kultuuripärandit uhkelt edasi kandnud. Mõisa härrastemaja saab giidi saatel külastada. Lossi kompleksi haldab Puurmani Mõisa SA, kes pakub erinevaid teenuseid nii majas sees kui pargis. Koolis on avatud muuseumituna, mis kajastab 3 erinevat teemat - J. Kuperjanov ja Eesti Vabadussõda, mõisa ajalugu ja kooli ajalugu.

Viimaseks külastuskohaks meie reisil jäi Lustivere Külaselts, kus seltsi kuulub 7 küla. Ka Lustivere on vana mõisasüda, kus võõrandadi kokku 90 hoonet, lisaks veel lähedalasuv karjamõis. Mõisa peahoone on ehitatud 1875. aastal ja praeguseni säilinud. Mõisas asub praegu MTÜ Lustivere Hooldekodu, mis kuulub omavalistsuele ja külaseltsile kahasse. Lustivere on ka kandnud Aasta küla tiitlit. Seltsi tegevusi tutvustas ja ringkäigu seltsi hallataves hoonetes ja mõisasüsdames tegi Ülle Ant. Samuti rääkis ta omavalitsuse toest külaseltsile, muuhulgas mainis, et aastane toetus vallalt seltsi tegevuseks on u 36000.- eurot.

Kokkuvõtvalt jäi tunne, et Põltsamaa vallas on aktiivsed ja tegusad seltsid, kes oskavad ka raskete aegade kiuste hakkama saada, kuigi kõikide seltside tagasiside meid huvitavale teemale koostööst omavalitsustega oli praegu see, et paremaks ei ole midagi läinud, ikka keerulisemaks. Kuid oldi optimistlikud ning koostööaldis ning lootuses, et suured omavalitsused kosuvad ning leivad taas ka rohkem võimalusi külaseltsidega koostööks nii teenuste pakkumisel kui muudes valdkondades.

Õppereisil osales 47 inimest Saaremaa ja Muhumaa erinevatest küladest.

Reisi toetas Leader meede ühisporjektist "Hoo andmine kogukondade koostöövõrgustikule".